Kohapealne külastus: Bari, Itaalia
Sissejuhatus
Kolmas kohapealne projektikülastus toimus Itaalias Baris 28.–30. juunini. Sellel keskenduti vaktsineerimistakistuste ületamise heale tavale Su.Pr.Eme, programmile, millega tagatakse kolmandatest riikidest pärit deklareerimata ja/või hooajalistele sisserändajatest tööliste õigused, ühendadestervishoiu ja sotsiaalhoolekande. Selle tava eesmärk on hõlbustada juurdepääsu tervishoiule, sealhulgas ka COVID-19 vaktsiinidele.
Apuulia piirkondliku tervishoiu- ja sotsiaalameti (AReSS) peadirektor ning Puglia piirkonna omavalitsuse saadikud tervitasid 23 osalejat 10 ELi liikmesriigist. Osalejad olid tervishoiuministeeriumide, tervishoiuasutuste, riiklike immuniseerimisametite esindajad ning farmatseudid. Külastuse eesmärk oli:
- koguda andmeid programmi Su.Pr.Eme kohta ja võtta õppust selle edust;
- tugevdada teadmiste ja kogemuste vahetamise abil vastastikust õppimist;
- leida ideid, kuidas saaksid teiste liikmesriikide tervishoiutöötajad seda tava oma riikidesse üle kanda.
Külastuse ajal andis Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA) AReSS-ile üle silmapaistva tava tõendi.
Su.Pr.Eme: tervishoid ja vaktsineerimine deklareerimata hooajatöölistele
Eesmärk
Itaalias esineb jätkuvalt mitmeid füüsilisi, halduslikke ja praktilisi vaktsineerimistakistusi. Märkimisväärseimad vaktsineerimistakistused on muu hulgas kultuuri-, keele-, logistika- ja korralduslikud probleemid, aga ka ühiskondlikud tegurid, nagu raskused töölt vabaks võtmisega, eeskätt väikese sissetulekuga ja ebakindlat tööd tegevate tööliste puhul.
2017. aastal kehtestas Itaalia tervishoiuminister seaduse 119/2017, millega laiendati kohustuslike vaktsiinide arvu 10-ni. Lisaks difteeriale, teetanusele, hepatiit B-le ja lastehalvatusele lisati ka vaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR), tuulerõugete, läkaköha ja hib-nakkuse vastu. Selle tulemusena on vaktsineerimata lastel kuni kuueaastaseks saamiseni keelatud osaleda koolieelsetes teenustes. Seaduse täitmise tagamiseks võib vanemaid, kes ei järgi kohustusliku vaktsineerimise nõudeid, ähvardada trahv.
Projekt Su.Pr.Eme on osa riiklikust algatusest, mille eestvedaja on sotsiaalpoliitika ja tööjõu ministeeriumi sisserände- ja integratsioonipoliitika peadirektoraat. Projekti eesmärk on lõimitud tegevuskava rakendamise abil võidelda tööalase ärakasutamise, marginaliseerimise ja haavatavusega, millega sisserändajatest töölised silmitsi seisavad. See annab AReSS-ile võimaluse töötada välja mitteametlike asunduste tervishoiu ja sotsiaalhoolekande mudel.
Puglia mudeli rakendamine algas COVID-19 pandeemia varases etapis, mis muutis sisserändajate ja teiste riskirühmade olemasolevad probleemid veel keerulisemaks nende sotsiaalmajandusliku ja õigusliku seisundi, aga ka piiratud juurdepääsu tõttu tervishoiule.
Projekti eesmärgid on muu hulgas tagada haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele kaitse ja juurdepääs tervishoiuteenustele ning ühtlasi parandada üldiselt nende tervist ja elutingimusi. Eelkõige on projekti eesmärk:
- edendada asunduste muutmist elamiskõlbulikuks keskkonnaks, kus on vastuvõetavad elustandardid;
- täiustada sotsiaal-, tervishoiu-, tööjõu-, liikuvus- ja kultuuriteenuseid ning innustada ka sisserändajate osalemist kohalikes kogukondades;
- tugevdada suutlikkust toime tulla kriitilistes tingimustes, kus võib esineda inimõiguste rikkumisi ja ärakasutamist, elavate arvukate sisserändajate olemasoluga.
Ressursside eraldamine
Itaalia pakub universaalset tervishoiuteenust (Beveridge’i heaolusüsteem), st et iga Itaalia elanik saab tervishoiuteenuseid kindlustust omamata. Osutatavate teenuste hulka kuulub ka vaktsineerimine. Enamik vaktsiine on hõlmatud Itaalia riiklikku vaktsineerimiskavasse, välja arvatud gripi- ja COVID-19 vaktsiinid.
Elanikud, kes ei ole Itaalia kodanikud, võivad saada COVID-19 vaktsiinisüstid tasuta. Muud vaktsineerimised võivad olla tasuta, aga see oleneb piirkondlikest määrustest.
Asjaomased osalised ja rakendamine
See projekt on osa riiklikust algatusest, mille eestvedaja on sotsiaalpoliitika ja tööjõu ministeeriumi sisserände- ja integratsioonipoliitika peadirektoraat. Puglia piirkond on viie Lõuna-Itaalia partnerpiirkonna (Puglia, Campania, Basilicata, Calabria ja Sitsiilia) seas projekti eestvedaja. Projekt hõlmab teisi partnereid, näiteks tööinspektuur, riiklik sotsiaalkindlustusamet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, NOVA Onlus Consortium ja vastava ala valitsusvälised organisatsioonid (VVO-d).
Projekti käigus on Puglia piirkond delegeerinud tervisehoiu- ja sotsiaaltervisetegevused Apuulia AReSS-ile.
Tulemused
AReSS-ilt kinnituse saanud ambulantsiüksused korraldavad erinevaid aktsioone, sealhulgas vaktsineerimisi, tähelepanuga ennetusel, jälgivad sisserändajate tervist ja ühiskondlikku seisundit ning pakuvad hooldusteenust. Need aktsioonid on eriti olulised, sest sisserändajatel on tihti raskusi juurdepääsul Itaalia tervishoiusüsteemile. Ambulantsiüksused tegutsevad kohalike terviseametitega ja kolmanda sektori asutustega sõlmitud lepingute alusel. Üksused teevad väljasõite maapiirkondade piires eelnevalt määratud asukohtadesse vastavalt nädalakavale. Ambulantsiüksused tegutsevad valdkondadevaheliste rühmadena, kuhu kuuluvad tervishoiu- ja sotsiaaltervisespetsialistid, sealhulgas psühholoogid, et tegeleda kohapeal väljaselgitatud esmaste tervishoiuvajadustega, aga samas säilitada pideva suhtluse kohaliku tervishoiuametiga. Viie ambulantsiüksuse abil hoiti projekti abil tõhusalt vaos COVID-19 levikut ebaseaduslikes asundustes ning pakuti tuge vaktsineerimistegevustele.
Praegu toetatakse programmiga ligikaudu 600 Puglia inimest. VVO-de ja kogukondade vaheline tugev side ja usaldus on programmi edukusel märkimisväärne tegur. Mõnedel osalevatel organisatsioonidel on kogemusi humanitaarsete tervishoiuorganisatsioonidena ELi-välistel konfliktidest haaratud territooriumidel ning kodutute inimeste aitamisel Itaalia (suur)linnapiirkondades.
VVO-d annavad juhiseid, säilitavad sisserändajatega kontakti ja pakuvad arstidele toetust. Selline koostöö aitab vähendada lõhet sisserändajate kogukondade ja tervishoiusüsteemi vahel, võimaldades tulemuslikku teavitustegevust ja hooldusteenust.
Projekti raames töötati edukalt välja lõimitud sotsiaaltervishoiumudel koos selle rakendamise suunistega, mis hõlbustavad tervikliku ja kooskõlastatud hooldusteenust. Välja on jagatud 4000 brošüüri, milles antakse olulist teavet kohalikele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele juurdepääsu kohta. Hinnanguliselt on projekti sotsiaaltervisealasest tegevustest Apuulias kasu saanud ligikaudu 11 280 inimest. Nendest ligikaudu 2100 inimest vastas projekti sobivuskriteeriumidele ja nendega võeti ametlikult ühendust.
Kohapealse külastuse tulemused
Kohapealse külastuse käigus osaleti kolmes töötoas, mille eesmärk oli võimaldada arutelusid tutvustatud vaktsineerimistavade üle ja neid hinnata. Töötubades keskenduti terviklikule ja valdkonnaülesele lähenemisele, mis toob kokku tervishoiuteenuse osutajad, kogukonnajuhid, kultuurivahendajad, sotsiaaltöötajad ja õiguseksperdid. Lisaks kasutati töötubades mõjumudelit, et aidata osalejatel hinnata, kas seda head tava oleks võimalik nende riigi tervishoiusüsteemidesse ja -taristutesse üle kanda.
Rühmaarutelude käigus selgitasid osalejad välja mitmed strateegia Su.Pr.Eme tugevad küljed, näiteks koostöö institutsioonide vahel, koostöö VVO-dega, tasuta vaktsineerimisteenuste osutamine ning vaktsineeritud inimeste andmebaasiregister.
Mõjumudeli osana selgitasid osalejad välja mitmed programmi Su.Pr.Eme põhiaspektid, mida saaks kohandada ja teistesse liikmesriikidesse üle kanda. Need hõlmavad järgmist:
- sektoritevaheline koostöö kohalike omavalitsuste ja VVO-dega;
- tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate koolitamine/sõelumine;
- ambulantsiüksused äärealadele ja alateenindatud piirkondadesse jõudmiseks ning ka vaktsineerimiskliinikud;
- hooajatööliste erivajadustega tegelemine ja tugevate suhete loomine kohandatud vaktsineerimisprogrammide toetamiseks;
- õigusala töötajatest, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatest ning kultuurivahendajatest moodustatud valdkonnaüleste rühmade kasutamine.
Osalejad selgitasid välja mitmeid viise, kuidas programmi tõhusamaks muuta, sealhulgas selliste seadusandlike meetmete rakendamine nagu seaduste muutmine, et tagada juriidiliste dokumentideta inimeste kaasatus.
Osalejad kogusid ideid võimalike muudatuste kohta, mis olid järgmised:
- jälgimine ja hindamine – teha kvalitatiivseid uuringuid, et mõista käitumuslikke muutusi, jälgida üldist vaktsineeritust; teha eel- ja järeluuringuid, et hoida silma peal vaktsineeritud sisserändajate arvul ning hinnata mis tahes edusamme eesmärgiga seda tegevusviisi laiendada näiteks piirkonna tasandilt riigi tasandile;
- rahaline jätkusuutlikkus – luua asjaomaseid institutsioone hõlmav konsortsium, et soodustada rahalist jätkusuutlikkust ja vastutust;
- suhtluskanalid sihtrühmade ja partneritega – kogu suhtlus peaks olema mitmekeelne ja ideaalis lihtsas keeles ning keelebarjääride ületamiseks kasutada tõlkide abi.
Osalejad said selle tava kohta uusi teadmisi ja väljendasid soovi jagada neid teadmisi ja kogemusi külastusaruande kaudu oma kolleegidele ja asutustega; lõimida saadud õppetunnid kampaaniatesse, meetmetesse ja strateegilistesse kavadesse ning kavandada ja esitada vaktsineerimistakistuse ületamise projekti osana katseprojekti ettepanek.